Sündinud liider on müüt, mis annab sulle vabanduse mitte harjutada

Lõpeta ootamine, kuni hakkad end juhina „õigesti” tundma. See hetk ei tule. Ja uskumus, et tõelised liidrid sünnivad, mitte ei kasva, on kõige mugavam vabandus, mille taha sa saad end peita.

See uskumus kõlab kahjutult. Mõni inimene lihtsalt astub tuppa ja kõik kuulavad. Mõni oskab loomult inspireerida, otsustada, inimesi kaasa tõmmata. Me oleme harjunud arvama, et juhtimine on midagi, mis sul kas on või ei ole.

Aga selle ilusa loo varjus peidab end ohtlik järeldus. Kui liidriks sünnitakse, siis mina kas olen see tüüp või ei ole. Ja kui ma ei ole, pole mõtet pingutadagi. Karisma on kingitus, mitte oskus.

Just see mõttemuster hoiab paljusid häid inimesi keskpärasteks juhtideks. Sest see annab loa mitte pingutada. Milleks harjutada midagi, mis on niikuinii kaasasündinud anne?

Olen viieteistkümne aasta ja enam kui seitsmesaja koolituse jooksul näinud sadu juhte. Ja ma võin sulle ühte kindlalt öelda. Kõige paremad neist ei olnud need, kes tundusid alguses kõige loomulikumad liidrid. Nad olid need, kes harjutasid.

Kuidas me õppisime uskuma sündinud liidrisse

Mõte sündinud liidrist on vana. Sajandeid räägiti suurtest meestest, kes muutsid ajalugu oma erakordse loomuse tõttu. Kuningad sündisid kuningateks, väejuhid sündisid väejuhtideks. Juhtimine oli midagi, mis kanti veres edasi.

See lugu jäi meiega ka siis, kui kuningad kadusid. Me kandsime selle üle ettevõtetesse. Hakkasime otsima „loomulikke liidreid”, inimesi, kellel on see miski. Töövestlustel hindame karismaat. Edutame neid, kes räägivad kõige enesekindlamalt.

Ja seda mõtteviisi võimendas terve põlvkond filme ja raamatuid. Kangelane, kes ei õpi juhtimist, vaid lihtsalt avastab endas peituva suuruse ühel otsustaval hetkel. See on hea lugu. Aga see on lugu, mitte tõde.

Sest tegelikkuses ei avasta keegi endas valmis juhti. Inimesed kasvavad juhtideks sammhaaval, sageli nii aeglaselt, et nad ise seda ei märkagi.

Miks see müüt täna sind takistab

Probleem ei ole selles, et „sündinud liidri” lugu oleks lihtsalt ebatäpne. Probleem on selles, mida see sinuga teeb.

Kui sa usud, et liidriks sünnitakse, siis sa hindad ennast pidevalt selle vastu. Sa vaatad mõnda kolleegi, kes tundub nii loomulikult kindel, ja mõtled, et sul lihtsalt ei ole seda annet. Sa tõlgendad iga oma ebakindlat hetke tõestusena, et sa ei kuulu siia.

Ja siis sa hakkad ootama. Ootama, kuni tunned end valmis. Kuni kaob see kõhklus. Kuni sa hakkad tundma end nagu päris juht. Aga see tunne ei tule kunagi, sest sa otsid valest kohast.

Mida me tegelikult näeme, kui näeme „loomulikku” liidrit? Me ei näe annet. Me näeme tulemust. Me näeme inimest, kes on juba sadu kordi rasket vestlust pidanud, otsuseid langetanud ja eksinud. Me näeme harjutamise vilja ja nimetame seda andeks, sest me ei näinud kõiki neid kordi, kui ta veel kohmakas oli.

See on sama, mis vaadata kogenud esinejat ja mõelda, et tal on lihtsalt anne rääkida. Sa ei näinud tema esimest kõnet, kus käed värisesid. Sa näed kahekümnendat aastat praktikat ja arvad, et see on sünniõigus.

Ja see eksitus maksab rohkem, kui esmapilgul tundub. Iga kord, kui sa ütled endale „ma ei ole lihtsalt juhitüüp”, võtad sa endalt põhjuse harjutada. Sa ei küsi tagasisidet, sest mis mõte on, kui anne niikuinii puudub. Sa ei proovi uut lähenemist, sest see ei ole sinu loomus. Nii muutub müüt iseennast täitvaks ennustuseks. Sa ei arene mitte sellepärast, et sa ei saaks, vaid sellepärast, et sa oled juba otsustanud, et ei saa.

Üks keskastmejuht ütles mulle koolitusel: „Ma arvasin alati, et ma ei ole juhitüüp. Olen liiga vaikne, liiga ebakindel.” Küsisin temalt, kas tema meeskond tema tööd hindab. Ta vastas, et tegelikult väga. Tema vaiksus oli muutunud oskuseks kuulata. Tema kõhklus oli muutunud oskuseks otsuseid läbi mõelda. Ta oli muutunud heaks juhiks. Ta lihtsalt ei lubanud endale seda näha, sest ta ei sobinud filmist tuttava pildi sisse.

Milleks peame liikuma: juhtimine kui käsitöö

Kui sündinud liidri müüt sind takistab, siis mis seda asendab? Lihtne ja samas raske mõte. Juhtimine on käsitööoskus, mida õpitakse kordamise teel, täpselt nagu pillimängu või keelt.

See tähendab, et sa ei vaja annet, et alustada. Sa vajad harjutamist. Ja harjutamine juhtimises ei toimu suurtel hetkedel, vaid igapäevastes pisitegudes. Paar kohta, kust alustada.

➢ Harjuta üht oskust korraga, teadlikult.

Ära ürita saada üleöö paremaks juhiks kõiges. Vali üks asi. Näiteks sel kuul harjutad kuulamist. Iga vestluse juures küsid endalt enne lahenduse pakkumist veel ühe küsimuse. Järgmisel kuul harjutad tagasiside andmist. Üks oskus, teadlikult, korduvalt. Just nii treenitakse iga oskust.

➢ Lõpeta valmisoleku ootamine ja alusta praegusest tasemest.

Sa ei muutu valmis juhiks raamatut lugedes ega koolitusel istudes. Sa muutud selleks, kui teed rasket asja siis, kui sa ei tunne end veel valmis. Ebamugavustunne ei ole märk, et sa ei sobi. See on märk, et sa harjutad midagi, mida sa veel hästi ei oska.

➢ Vaata tagasi ja märka oma arengut.

Inimene märkab oma arengut halvasti, sest see toimub aeglaselt. Kord kuus mõtle, mida sa oskad täna paremini kui pool aastat tagasi. Mitte selleks, et ennast kiita, vaid selleks, et näha tõestust. Sa ei sünni juhiks, sa muutud selleks, ja seda muutust on tähtis ise näha.

Ükski neist sammudest ei nõua annet. Nad nõuavad otsust harjutada ja kannatlikkust mitte loobuda enne, kui vili näha on.

🚩 Kokkuvõtteks

Sündinud liidri müüt on mugav, sest see vabastab sind pingutusest. Kui anne otsustab kõik, siis pole mõtet harjutada. Aga just see mõte hoiab sind paigal. Tõde on lihtsam ja lootusrikkam: juhtimist õpitakse, mitte ei pärita.

➢ „Sündinud liider” on müüt, mis annab loa mitte areneda. Kui sa usud, et anne otsustab kõik, lõpetad sa harjutamise enne, kui oled alustanudki.

➢ See, mida me nimetame loomulikuks liidriks, on tegelikult harjutamise vili. Me näeme tulemust ja peame seda andeks, sest me ei näinud kõiki kohmakaid kordi enne seda.

➢ Valmisoleku ootamine ei vii kuhugi. Sa ei muutu juhiks, kui kõhklus kaob, vaid kui teed rasket asja ka siis, kui sa end veel valmis ei tunne.

➢ Juhtimine on käsitöö, mida õpitakse pisitegude kaudu. Harjuta üht oskust korraga, alusta praegusest tasemest ja märka oma arengut, mis toimub liiga aeglaselt, et seda ise tähele panna.

Küsimused mõtisklemiseks juhile

1. Millise oma omaduse oled sa tembeldanud „tõestuseks, et ma ei ole juhitüüp”, kuigi see võib tegelikult olla sinu tugevus?

2. Mida sa praegu edasi lükkad, oodates, kuni tunned end valmis, kuigi valmisoleku tunne ei pruugi kunagi tulla?

3. Milline on üks juhtimisoskus, mida saad järgmisel kuul teadlikult ja korduvalt harjutada, selle asemel et loota andele?

Kui tahad üht juhtimisoskust korraga teadlikult harjutada ja oma arengut päriselt näha, siis just selle rütmi jaoks olemegi loonud JuhtimisRadari: see aitab sul märgata, kuidas sa nädalast nädalasse juhina kasvad.